24. september 2016

Mis toimub raudse eesriide taga ehk Eesti ujumiskoondise peatreeneri valimised

Eesti ujumiskoondise peatreeneri valimised võtavad hoogu. Enda kandidatuuri on esitanud neli meest: Endised ujujad Ilmar Ojase ja Andres Olvik, Tartu Ujumisklubi juhatuse liige ja treener Janno Jürgenson ning USA-s Floridas treeneriametit pidav brasiillane Guilherme Goncalves Ferreira.

Kas ükski neist meestest üldse sobib koondise peatreeneriks? Kõikidel praktiliselt puudub kokkupuude tippujujate treenimisega ning samuti tekitab küsimusi mõne kandidaadi puhul tema kompetentsus sellele ametikohale. Siinkohal tekib järgmine küsimus - kas meil üldse on vaja peatreenerit?

Ilmar Ojase on endine ujuja, kes osales Barcelona olümpiamängudel. Enda palgasooviks oli endine seliliujuja märkinud 2000€ kuus, kas see on palju või vähe jääb igaühe enda otsustada. Viimastel aastatel pole siiski Ojase Eesti ujumisel kätt pulsil hoidnud. Töötanud on ta müügi- kui ka tootejuhina. Samuti puudub tal ka praktiliselt treeneriameti kogemus. Kaarte segab valimisel USA-s Floridas treeneriametit pidav brasiillane Guilherme Goncalves Ferreira. Tema küsis aastapalgaks 100 000 eurot, mis teeks ühe kuu kohta veidi üle 8000 euro. Selle peale iga Eesti ujuja ja treener naerab, sest meie ujume vaesuses. Väga ebatõenäoline, et just tema valitakse peatreeneriks. Lisaks alandab tema aktsiaid fakt, et ta tegeleb lombi taga mastersi vanuseklassis olevate ujujatega. 

Andres Olvik
Kolmandaks kandidaadiks on endine ujuja Andres Olvik. Peatreeneriks pürgis ta ka neli aastat tagasi, kuid valituks ei osutunud. Väga head väljavaated tal ka tänavu ei ole saada peatreeneriks. Tippujujatega Olvik ei tegele, ta juhendab hoopis laste- ja täiskasvanute algkursuseid. Seega kogemusi koondise tasemel ujujatega tal ei ole. Tema kasuks ei räägi ka tõik, et mitmete tippujujate käest küsides, et kas Olvikul oleks autoriteeti kui tema valitaks peatreeneriks vastasid kõik ühest suust eitavalt. 

Huvitava täiendusena on tänavustel valimistel Janno Jürgenson, kes on Tartu Ujumisklubi juhatuse liige, treener ja õppejõud. Üks anonüümseks soovida jäänud Ujumisliidu juhatuse liige nentis aga et Ujumisliidu president Karol Kovanen on Jürgensoniga sõlminud juba suusõnalisi kokkuleppeid seoses peatreeneri ametiga. Sama väidet kinnitasid ka mitmed staažikad ujumistreenerid.

Peatreeneri palkamise kohta teeb otsuse Ujumisliidu juhatus. On muidugi olemas ka variant, et peatreenerit ei valita. Nüüd aga läheb asi keeruliseks, sest kui eelnevatel aastatel on peatreeneri valinud uueks olümpiatsükliks ametisse nimetatud uus juhatus, siis tänavu teeb selle otsuse eelmise olümpiatsükli juhatus. Siinkohal võibki tekkida olukord, et peatreener valitakse kivi-paber-käärid mooduse teel ära ning seejärel peab uus juhatus ja president temaga lihtsalt leppima. Ujumisliidu esindaja Pille Tali kommenteeris seda otsust, et see oli nii treenerite kui ka Ujumisliidu poolne suunis. "Küsimus kas valida peatreener enne või pärast juhatuse valimisi oli arutluse all nii EUL-i üldkogul Keilas noortesarja finaali ajal kui treenitekogu juhatuse ja EUL-i ühisel koosolekul suve alguses. Mõlemalt poolt tulid suunised teha see konkurss ära enne juhatuse uusi valimisi." Mitmed juhatuse liikmed ja ka treenerite kogu liikmed ei ole tegelikult rahul, et praegune juhatus peab valima uue peatreeneri. Presidendi Kovaneni sõnad olid treenerite kogu ja EUL juhatuse koosolekul selliselt sõnastatud, et vana juhatus peab valima uue peatreeneri kuna nemad mõistavad ujumist, aga kui tuleb uus juhatus, siis nemad on uued ja ei mõista ujumist. 

Sellise asjade käiguga ei ole üldse rahul Eesti viimaste aastate edukaim ujuja Martti Aljand. "Ei ole õige isegi peatreeneri valimis protsessiga vanal juhatusel algust teha. Uuel juhatusel võib olla hoopis teistsugused nõudmised ja tingimused peatreenerile. Sellest lähtuvalt võivad ka teised inimesed kandideerida." selgitas pettunud Aljand.

Kahtlased otsused siin ja seal

Samuti on viimasel ajal Ujumisliidus tehtud väga kahtlaseid otsuseid. Ujumisliidu palgal olev Toomas Kleesment on esitanud järgmiseks neljaks aastaks rahvusvahelise kategooria starteriks Igor Filini. Miks on see vastuoluline otsus? Nimelt andis Filin eelmisel aastal purjus peaga starte Aura Cupil, kus võistluste peakorraldaja ta lõpuks lihtsalt ära saatis. Lisaks oli ta alkoholijoobe tunnustega kohtunikke tööd tegemas ka Eesti karikavõistlustel, mis toimusid märtsi alguses samuti Tartus. Ka Kalevi Ujumiskoolist sai ta treenerina hundipassi just liigse alkoholi tarbimise tõttu. Seega probleem on tõsine. Siinkohal tuleb vaid laiutada käsi ning küsida, et miks esitati Filin taas rahvusvahelise kategooria starteriks ning mitte Sten Indrikson, Eric Roots või Pavel Naroškin? Need kolm meest tegid kogu eelmise hooaja tasuta tööd, et pälvida piisavalt töötunde, et neid saaks esitada rahvusvahelise kategooria starteriks. Nüüd peavad nemad ootama kaks aastat, et neid saaks uuesti esitada. Kas spordimehelik käitumine või mitte?

Mitmed klubijuhid on väitnud ka seda, et kõik Eesti klubid peavad andma ligi 5% enda noortespordi rahadest Ujumisliidule, mis läheb ühele teatud noorele Eesti ujujale. Ühe Eesti suurima klubi direktor ütles selle otsuse peale: "Kui noortespordi rahasid tahetakse võtta, siis see on normaalne, aga seda ei tohiks teha kuskil salaja selja taga. Samuti on see suur põnts väiksematele klubidele, kes rahaliselt pole nii kindlustatud." Teine klubijuht põrutas et tegemist on täiesti absurdse otsusega ja ülalkorrusel töötavad inimesed ei mõtle selge peaga. 

Fakt on see, et tagatubades pidev sahkerdamine käib. Kogu tegevus peaks olema läbipaistev nii klubijuhtidele, treeneritele kui ka ujujatele, et ei tekiks hiljem arusaamatusi. Otsustada ei tohiks kuskil salaja vaid hoopis avalikult ning erinevate inimestega otsuseid kooskõlastades. Praegu käib kahjuks silmad kinni lahmimine paremale ja vasakule. Kogu praegune tegevus ning ülal välja toodud faktid ei ole kooskõlas ausa mängu põhimõtetega ning see on kõike muud kui hea Eesti ujumisele ja selle arengule.

PÜSIGE LAINEL!