25. aprill 2017

ARVAMUS: Mitu eestlast ujub ennast Tokyo olümpiale?

Tokyo olümpiamängude alguseni on veidi vähem kui 1200 päeva ning siis selgub mitu Eesti ujujat pääseb maailma suurimale spordipeole. Kuigi aega võistlusteni on veel küllaga, siis spekulatsioone kes võistlustele pääseb saab teha juba praegu.

Eelmisel aastal ei suutnud ükski Eesti ujuja täita olümpiamängude A-normatiivi, mis tagab pääsu automaatselt võistlustele. Lõpuks pääses üks mees- ja naisujuja Rio mängudele tänu wild card'ile.

Kuigi maailma ujumise katuseorganisatsioon (FINA) avaldab Tokyo olümpiamängude A-normatiivid 2019 aasta alguses, siis reaalsuses on juba praegu teada need normatiivid. Nimelt eelmiste mängude 16. koha aeg on alati olnud järgmiste mängude A-normatiiv. 

Muidugi soovivad kõik, et olümpiale pääseks rohkem kui kaks Eesti ujujat, kuid kas see on ka reaalne soov. Vaatame hetke kahe parima Eesti ujuja poole - Martin Allikvee ja Ralf Tribuntsov. Allikvee pääses ka Rio mängudele saavutades seal 33. koha 200 m rinnuliujumises. Just sellel alal on tema suurimad võimalused pääseda ka Tokyo olümpiale. A-normatiiviks märgitakse sel distantsil 2.11,26 mis on vaid poolteist sekundit kehvem Allikvee nimel olevast Eesti rekordist 2.12,80. 22-aastane Dmitri Kapelini hoolealune on näidanud sujuvat arengut ning kui kõik peaks õnnestuma plaanipäraselt siis Tokyo mängude normatiiv peaks eestlasele olema ületatav. Märksa raskem on tal seda saavutada 100 m rinnuliujumises kus normatiiviks 1.00,26 (Allikvee isiklik rekord 1.01,35 - P.A). 

Eesti esinumber seliliujumises Ralf Tribuntsov peab kõik enda raha panema ühele kaardile - 100 m seliliujumine. Kuigi Tokyo mängudele pääsemiseks peab Tribuntsov näitama aega 53.99, siis ei ole see midagi utoopilist. 2015 aasta suvel läbis ta selle distantsi Eesti rekordit märkiva ajaga 55.03 ning sellel suvel toimuval MM-il saame esimesed vastused kas 22-aastane ujuja on ennast võimeline olümpiale ujuma või mitte. Kui me näeme Ungaris toimuval MM-il aega 54,50 kanti või kiiremat, siis annab see tulemus nii mehele endale enesekindlust kui ka üldises plaanis märku, et 53-sekundi piir on alistatav.

Kuidas areneb tulevikulootus Zirk?

Kui võrrelda Kregor Zirgi isiklikku rekordit 100 m liblikujumises (52.83) ning Tokyoks seatud normatiivi (52.08), siis pealtnäha tuleb teha veel vaid pisikene samm. Tegelikkuses tuleb astuda suur ja keeruline samm. Murranguline saab eelkõige olema järgmine aasta kui 17-aastane Zirk meesteklassi siirdub. Noorteklassides on tal häid tulemusi näidata kuhjaga, aga nüüd on vaja tõestada ennast meeste keskel. Fakt on siiski see, et head väljavaated tal 100 m liblikujumises olümpiale jõudmiseks on, enda teisel põhialal 200 m vabaltujumises on normatiiv ilmselt veidi liiga tugevast klassist. Määrava tähtsusega saab olema koht kus ta sügisel treenima siirdub peale Plymouthi kolledži lõpetamist. 

Kindlasti peab nende kolme aastal jooksul silma peal hoidma ka 19-aastasel Daniel Zaitsevil. Eelmisel suvel viis ta enda 50 m vabaltujumise isikliku rekordi 22.48 peale. Kolme aasta pärast seatav normatiiv on aga 22.10. Kui tavaelus on 38 sajandikku imekiire aeg, siis 50 m kroolisprindis saab seda vahet mõõta kalendriga. Kui Zaitsev suudab nende aastatega jõudu juurde arendada, sest seda 50 m sprint nõuab, siis võib temast saada kolme aasta pärast olümpialane. Kahjuks veel 50 m liblikujumise sprinti olümpiale toodud ei ole, sest sel alal oleks tema väljavaated veelgi paremad.

Tõestamise hetk sellel suvel või järgmisel hooajal on ka Pjotr Degtjarjovil kelle 50 m vabaltujumise isiklik rekord on 22.59 ning ujutud 2015 aastal. Ka tema jaoks on aeg 22.10 ideaalsetes tingimustes tehtav, aga viimastel aastatel pole seda vajalikku arenguhüpet toimunud. Poole pikemal distantsil on ta ajaga 49.56 Eesti rekordiomanik, aga Tokyo olümpiaks seatav normatiiv on nii kiire kui 48.58. Isiklik rekord Degtjarjovil pärineb aastast 2013 ning viimati alistas ta 50-sekundi piiri kaks aastat tagasi. Paremad võimalused tal olümpiale pürgida on lühemal distantsil, aga nagu öeldud, siis ülesanne ei ole kergete killast. 

Mis lootused on Eesti naisujujatel Tokyosse pääsemiseks?

Kui vaadata tulevikku, siis lööb välja kolme naisujuja nime kes võiksid paari aasta pärast ehk olümpiapiletite pärast võidelda - Maria Romanjuk, Kertu Ly Alnek ja Margaret Markvardt. Romanjuk pääses ka Rio mängudele, aga see oli pigem avansina, sest tegelikult oli lausa kuus Eesti meesujujat parema FINA punktisummaga kui möödunud aasta parim naisujuja. Aga Riosse pääses üks mees- ja naisujuja ning nii teenis Romanjuk enda pileti ausalt välja. Vaadates tulevikku, siis midagi lihtsat Kapelini hoolealusel olema ei saa. 100 m rinnuliujumise A-normatiivist lahutab teda hetkel 2,27 sekundit ja 200 m rinnuliujumises 4,81 sekundit. Paremad väljavaated on Romanjukil 100 m rinnuliujumises, aga aeg 1.07,22 on päris suur amps praegu 20-aastasele olevale ujujale.

Markvardt ja Alnek
17-aastane Alnek võiks enda võimete tipus olla just 2020 aastal. Temal jääb enda põhialal 100 m vabaltujumises A-normatiivist vajaka hetkel 2,15 sekundit. Lühikesel maal seatakse normatiiviks 24.82, mis on Siiri Põlluveeri hoolealusele üle pea käiv tulemus. Alneku kehaehitus ja kiiruslik vastupidavus soosib teda just hästi ujuma just 100 m vabalt, millele peaks ta rõhku panema ka tulevikus. Muidugi aastatega peab lihast kangisaalis juurde kasvatama kõvasti ning rääkimata veel ropust tööst basseinis. Väga tähtis saab Alneku jaoks olema kaks järgmist hooaega, sest kui ta suudab enda isiklikku rekordit tähtsatel võistlustel parandada, siis on Tokyo olümpiamängude normatiivide täitmisperioodile enesekindlam vastu minna, vastasel juhul võib olümpiaunistusest suu puhtaks pühkida.

Kolmandana tooksin välja samuti 17-aastase Markvardti. Tema näol on sarnaselt Alnekule ees aeg kus parimad tulemused on veel tulekul. Vaadates tema põhiala - 100 m liblikat - siis järgmistel aastatel peaks fookus olema just seal. Tema isiklik rekord 1.01,40 on seatavast normatiivist 3,23 sekundit nõrgem. Kuna liblikujumine on väga füüsiline ala, siis jõusaalis tuleb enda taset tulevate aastatega tõsta. Näiteks 50 m- ja 100 m liblikujumise maailmarekordiomanik rootslanna Sarah Sjöström surub rinnalt ligi 100 kilogrammi. Markvardt on häid tulemusi näidanud ka 200 m kompleksujumises aga normatiiv 2.13,01 on tema jaoks siiski liiga tugev kuna rinnulidistantsi osa võrreldes Euroopa tippudega on tal nõrga võitu.

Kolm aastat tundub pikk aeg, aga enne kui me märkame on Tokyo olümpia juba kätte jõudnud. Määravaks saab ka alaliidu toetus meie tippujujatele, mis praegu on kõike muud kui rahuldav. Vaja on tunduvalt rohkem leida sponsoreid ning luua süsteem millesse usuvad ka sportlased ise, praegu käib paraku põlve otsas nikerdamine. Järgnevate aastate jooksul loodetavasti kerkivad esile ka teised Eesti ujujad, kes hakkavad olümpiapiletite eest võitlema, kuid tänasel päeval on just need ülaltoodud sportlased, kes võiksid ennast Tokyosse ujuda. Fakt on see, et Tokyos on kaks sinimustvalget esindavat ujujat kohal tänu wild card'ile kuid loodetavasti ei jää see meie laeks!

PÜSIGE LAINEL!